Kogud

Kogude kujunemine

Harjumaa Muuseumi kogusid on komplekteeritud kogumisretkede, välitööde, annetuste, ostude ja mälestuste kogumise konkursside tulemusena alates 1989. aastast. Esimesed kogumisretked olid Keilas ja selle ümbruses, laienedes Harju-Madisele (1991), Rae valda (1992), Kose ja Padise valda (1993), Vasalemma valda (1994), Kõue ja Anija valda (1999), Kuusalu ja Loksa valda (2000–2001), Aegviidu, Kuusalu, Nissi valda (2002), Kernu valda (2003), Kernu ja Rae valda (2004), Prangli saarele (2009–2011).

1990. aastal algatas muuseum ajaloolise pärimuse kogumise võistluse, mis on jätkunud läbi aastate. Kogude kasvule on aidanud kaasa ajutised näitused juba muuseumi algusaastatel, mil koostati näitusi nii Keila Kultuurimajas muinsuskaitsekonverentside ajal kui ka hiljem oma majas.

Kogumistöös lähtutakse ajaloolisest Harjumaast ja tänapäevast. Harjumaa Muuseumi jaoks on oluline koguda materjali, millel on Harjumaaga seotud taust ning on teada, kes, kuidas, millal ja milleks seda on kasutanud.

Kui teil on mõni ese, foto või dokument, mis teie arvates võiks muuseumile huvi pakkuda, siis võtke ühendust peavarahoidja Taavi Koppeliga taavi.koppel@hmk.ee

Kogude koosseis

Seisuga 1. jaanuar 2019 on põhifondis 19 846 museaali.

ajalooline kogu 3713

arheoloogia kogu 2410

arhiivkogu 5983

kunstikogu 301

fotokogu 7396

geoloogiakogu 20

audio-videokogu 23

Arheoloogiakogu põhiosa moodustavad Keila väikelinnusel ja selle ümbruses toimunud väljakaevamiste (1991–1998, 2004, 2007) ning Harju-Risti kiriku (2010-2011) leiud. Tähelepanuväärsemad museaalid on Padise kloostri müüride konserveerimisel leitud suur vaskpada ja Keila linnuselt leitud kett koos Püha Jüri kujutava ripatsiga.

Ajaloolises kogus on etnograafilisi esemeid, tööriistu, koolimööblit, rõivastust, jalanõusid, kodutehnikat, majapidamistarbeid, muusikariistu, mõõteriistu, märke, medaleid jpm. Terviklik kogu on 20. sajandi alguse väikelinna kodaniku eluolulistest esemetest koos mööbliga.

Arhiivkogu sisaldab dokumente, raamatuid, ajakirju, ajalehti, reklaamtrükiseid ja käsikirju. Suuremad kollektsioonid dokumente ja trükiseid on Lauristini kolhoosist, Nissi koolist ja pioneeriorganisatsioonist, Maardu Keemiakombinaadist. Seltsielu materjale on Saue-Jõgisoolt, Käesalust, Nissist, Paunkülast ja Keilast. Omavalitsuste materjale Harju Maavalitsusest, Rae vallast, Paldiski ja Keila linnast. Kogus on kunstnike Karl Hermani ja Olev Soansi arhiivimaterjale.

Kunstikogus on esindatud graafika, joonistused, maalid ja skulptuurid, mis kujutavad Harjumaa erinevaid kohti või/ja on Harjumaaga seotud kunstnike looming. Graafika hulgas on ülekaalus Olev Soansi ja Bruno Heroux looming. Maalijatest on esindatud Balder Tomasberg, Olev Mikiver, Ludvig Oskar, Enno Lehis, Karin ja Monika Põks, Roman Nyman, Amandus Adamson, Anna-Elisabeth Luik-Püümann, Aleksander Möldroo, Karl Burman jun, Valter Riiner, Tiina Tarve, Teele Strauss, Virve Tatrik ja Elgi Treimuth. Skulptoritest on esindatud Amandus Adamson ja Ellen Kolk.

Fotokogus on fotod, negatiivid ja piltpostkaardid peamiselt Harjumaa erinevatest paikadest ja eluvaldkondadest. Terviklikud kogud on Harjumaa ühiskondlikest hoonetest, mõisatest, kirikutest ja väikesaartest, mis on pildistatud 1990. aastatel. Tänu fotograaf Gustav Kulp`ile on kõige arvukamalt esindatud Keila ja selle lähiümbruse ainestik. Üks vanematest fotodest on suureformaadiline vaade Martin Lutheri ausambale Keila lähedal.

Geoloogiakogu koosneb kivimitest, mida eksponeeriti muuseumi püsiekspositsioonis aastatel 1997–2004.

Audio-video kogus on videokassetid Harjumaast, Keilast, Kehrast, Loksast, Paldiskist ja rahvakalendri tähtpäevadest, CD-d külade ajaloost ja helikassetid.

Kogumise eesmärk

Harjumaa Muuseumi kogumise eesmärk on:

  • säilitada ja uurida Harjumaa esemelist ning vaimset pärandit;
  • tutvustada pärandit näituste, trükiste, haridustegevuse, konverentside, teemapäevade ja ‑ürituste ning teiste avalikkusele suunatud tegevuste kaudu.

Muuseumikogu täiendamise üldpõhimõtted

Muuseumikogu täiendamise üldpõhimõtted on seotud Harjumaa Muuseumi põhimäärusega ja arengukavaga. Harjumaa Muuseum lähtub kogumistöös kogu ajaloolisest Harjumaast. Muuseumi jaoks on oluline koguda materjali, millel on Harjumaaga seotud legend ning on teada, kes, kuidas, millal ja milleks seda kasutanud on.

Muuseum ei kogu väga halvas seisukorras esemeid. Samuti materjali, mida juba leidub Harjumaa Muuseumi, teiste muuseumide ja arhiivide kogudes ning raamatukogudes.

Muuseumikogu täiendamise kriteeriumid

Lähtudes Harjumaa Muuseumi kogude täiendamise üldpõhimõtetest ja hetkeseisust, on vajadus koguda ajaloolist ja kaasaegset materjali. Üheks põhikriteeriumiks, ajaloolise, esteetilise, teadusliku või uurimusliku ning sotsiaalse või vaimse väärtuse kõrval, on seotus Harjumaaga.

Tähtsamad teemavaldkonnad muuseumikogu täiendamisel on:

  • tööstuspärand, sh ajalooline suurtööstus ja kaasaegne väiketööstus;
  • merenduslikud sündmused, sadamad ja väikesaared;
  • omavalitsuste ajalugu ja tänapäev;
  • kaitserajatised;
  • rahvuslik tekstiil;
  • kodu-uurimuslikud tööd ja mälestused;
  • ajaloolised fotod hoonetest, sh kirikutest, vallamajadest, mõisatest;
  • ajaloolised fotod elu-olust ja tegevustest.

Museaalide laenutamine ja kasutusõigused

muuseumidele- tasuta
teistele laenutajatele- 40 eurot ööpäev

Museaali kujutise kasutusõigus

muuseumide näitustel- tasuta
teaduspublikatsioonides ja kodu-uurimustes- 1.20 eurot
ajakirjanduses ja kommertseesmärgiga trükistes- 10 eurot
reklaamis- 128 eurot