HARJUMAA MUUSEUM
Harjumaa Muuseumi eellugu ulatub 1985. a sügisesse, mil Keilas tuli kokku grupp koduloo- ja muinsuskaitsehuvilisi inimesi, kelle osalusel loodi Keila Muinsuskaitse Selts.
Harjumaa Muuseum asutati ametlikult 30. augustil 1988. aastal, tööga alustati 1989. aasta alguses. Muuseumi asupaigaks sai endises Keila mõisahoones 7 ruumi, kus oli tehtud hädapärane sanitaarremont. Praeguseks on Muuseumi kasutuses peaaegu kogu 19. sajandil ehitatud Keila mõisa peahoone, mis asub Keila jõesaarel ajaloolises mõisapargis. Muuseumi vahetusse lähedusse jäävad sünge legendiga Orjakivi muinasajast, keskaegse väikelinnuse varemed ning maaliliselt looklev Keila jõgi koos ajalooliste ujumiskohtadega. Niisiis tasub muuseumikülastuse jaoks rohkem aega võtta, sest avastamist väärib kogu jõesaar.
Muuseum kogub, uurib, säilitab ning vahendab Harjumaa pärandit koostöös teiste muuseumide ja organisatsioonide ning kogukonnaga. Muuseum nõustab Harjumaal tegutsevaid väikemuuseume, koostab näitusi, annab välja trükiseid ja viib läbi haridusüritusi nii lastele kui ka täiskasvanutele. Tänu usalduslikule koostööle kogukonnaga on mitu näituseprojekti ja ettevõtmist teoks saanud just erakogude abil. Muuseumi mitmekülgsed haridusprogrammid annavad uusi kogemusi ja teadmisi väljaspool tavapärast keskkonda ning on koolipäevale vahelduseks.
Esimeste eksponaatidena andis Keila Muinsuskaitse Selts muuseumile üle enda kätte hoiule võetud Keila Laulu- ja Muusikaseltsi protokolliraamatud ning hulga fotosid.
Esimene püsinäitus avati 1991. aastal kolmes ruumis esimesel korrusel, kus olid eksponeeritud arheoloogiliste kaevamiste leiud Keila linnuselt, etnograafilised tööriistad ja talurahva eluolu kajastavad materjalid.
Teine püsinäitus valmis samades ruumides järk-järgult: Harjumaa arheoloogia 1996, geoloogia 1997 ja Keila linn 1998.
Kolmas püsinäitus „Harju elu“ valmis pärast kogu hoone renoveerimist 2005. aastal.
Püsinäituse Harju Elu kõrval pakub muuseum külastajatele erinevaid teemasid laiemalt avavaid ajutisi näitusi. Lastele on muuseumis eraldi mängutuba, kus jätkub nostalgiahõngulist tegutsemist ka täiskasvanutele. Koduloo uurijate kasutuses on muuseumi raamatukogu ja arhiivkogu.
Harjumaa Muuseumi filiaal Paldiskis, Amandus Adamsoni Ateljeemuuseum, alustas tegevust skulptor Amandus Adamsoni endises suveateljees 2010. aasta sügisel. Rikkaliku ajalooga Paldiskis asuv ateljeemuuseum esitleb rahvusvaheliselt tuntud skulptori elu ja loomingu tutvustamise kõrval kaasaegsete kunstnike loomingut näituste ja üritustega.
Koostöös Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liiduga ning MTÜ-ga Rahvarõivas alustas muuseumis 2017. aasta maikuus tegevust Harjumaa Rahvarõiva Nõuandekoda. Kohapeal on infomaterjalid ja tööproovide näidised Harjumaa kihelkondade kohta, nõuandekoja eksperdid viivad läbi regulaarseid nõuendelaupäevi ning eelnevalt kokkulepitud ajal individuaalnõustamisi.
Harjumaa Muuseumi teenetemedal
Keila mõisasüdame väljakaevamistel leitud Püha Jüri kujutisega ketiga pronksripats pärineb 15.—16. sajandist. Selle põhjal on loodud Harjumaa Muuseumi teenetemedal.
Esimese medali sai Aarne Kalm, mõisa õigusjärgne omanik, kes annetas muuseumihoone Eesti Vabariigile.
Teise teenetemedali sai Harjumaa Muuseumi esimene direktor Pilvi Põldma suure panuse eest Harjumaa Muuseumi arendamisel.
Kolmanda teenetemedali sai muuseumi endine teadur Aivar Põldvee pikaaegse ja viljaka töö eest Harjumaa Muuseumis.
Neljas teenetemedal annetati muuseumi teisele direktorile Heli Nurgerile muuseumi arendamise ja ehitustööde juhtimise eest.
Viienda teenetemedali sai Muuseumi pikaaegne peavarahoidja ja koguhoidja Mall Siniveer oma pikaajalise töö eest.
