KOGUD

Seisuga 31. detsember 2023 on põhifondis 20 146 museaali.

ajalooline kogu 3742

arheoloogia kogu 2410

arhiivkogu 6118

kunstikogu 323

fotokogu 7508

geoloogiakogu 20

audio-videokogu 25

Arheoloogiakogu põhiosa moodustavad Keila väikelinnusel ja selle ümbruses toimunud väljakaevamiste (1991–1998, 2004, 2007) ning Harju-Risti kiriku (2010-2011) leiud. Tähelepanuväärsemad museaalid on Padise kloostri müüride konserveerimisel leitud suur vaskpada ja Keila linnuselt leitud kett koos Püha Jüri kujutava ripatsiga.

Ajaloolises kogus on etnograafilisi esemeid, tööriistu, koolimööblit, rõivastust, jalanõusid, kodutehnikat, majapidamistarbeid, muusikariistu, mõõteriistu, märke, medaleid jpm. Terviklik kogu on 20. sajandi alguse väikelinna kodaniku eluolulistest esemetest koos mööbliga.

Arhiivkogu sisaldab dokumente, raamatuid, ajakirju, ajalehti, reklaamtrükiseid ja käsikirju. Suuremad kollektsioonid dokumente ja trükiseid on Lauristini kolhoosist, Nissi koolist ja pioneeriorganisatsioonist, Maardu Keemiakombinaadist. Seltsielu materjale on Saue-Jõgisoolt, Käesalust, Nissist, Paunkülast ja Keilast. Omavalitsuste materjale Harju Maavalitsusest, Rae vallast, Paldiski ja Keila linnast. Kogus on kunstnike Karl Hermani ja Olev Soansi arhiivimaterjale.

Kunstikogus on esindatud graafika, joonistused, maalid ja skulptuurid, mis kujutavad Harjumaa erinevaid kohti või/ja on Harjumaaga seotud kunstnike looming. Graafika hulgas on ülekaalus Olev Soansi ja Bruno Heroux looming. Maalijatest on esindatud Balder Tomasberg, Olev Mikiver, Ludvig Oskar, Enno Lehis, Karin ja Monika Põks, Roman Nyman, Amandus Adamson, Anna-Elisabeth Luik-Püümann, Aleksander Möldroo, Karl Burman jun, Valter Riiner, Tiina Tarve, Teele Strauss, Virve Tatrik ja Elgi Treimuth. Skulptoritest on esindatud Amandus Adamson ja Ellen Kolk.

Fotokogus on fotod, negatiivid ja piltpostkaardid peamiselt Harjumaa erinevatest paikadest ja eluvaldkondadest. Terviklikud kogud on Harjumaa ühiskondlikest hoonetest, mõisatest, kirikutest ja väikesaartest, mis on pildistatud 1990. aastatel. Tänu fotograaf Gustav Kulp`ile on kõige arvukamalt esindatud Keila ja selle lähiümbruse ainestik. Üks vanematest fotodest on suureformaadiline vaade Martin Lutheri ausambale Keila lähedal.

Geoloogiakogu koosneb kivimitest, mida eksponeeriti muuseumi püsiekspositsioonis aastatel 1997–2004.

Audio-video kogus on videokassetid Harjumaast, Keilast, Kehrast, Loksast, Paldiskist ja rahvakalendri tähtpäevadest, CD-d külade ajaloost ja helikassetid.