RÄNDNÄITUSED
Harjumaa Muuseum laenutab välja rändnäitusi:
• Väljasõidud Eestis. Keila kirikuõpetaja Ado Köögardali päevapilte ja reisimärkmeid 1924-1938
Näituse tüüp: stendinäitus
Esemeid vitriinides või ilma: võimalik kasutada esemetega ja esemeteta
Turvanõuded: lisanõuded puuduvad
Stendid: 16+2 stendi
Näitus pakub külastajatele võimaluse rännata koos Ado Köögardaliga toonases Keila kihelkonnas ja Eestis ning teha üks lühivisiit ka Helsingisse. Köögardali mahukad päevaraamatud ja fotoalbumid kuuluvad tema perekonnale.
Näitusele valitud päevapiltide laiendatud allkirjad on väljavõtted Ado Köögardali päevaraamatutest, mida ta pidas aastatel 1910–1952. Kahjuks pole kõik aastakäigud säilinud: 1934.–1935. aasta päevik jäi 1940. aastal Keila kirikumõisas ette Vene sõjaväele, Vabadussõja-aegse ja Eesti Vabariigi algusaastate päevikud hävitas A. Köögardal ise repressioonide hirmus Nõukogude okupatsiooni ajal.
Näituse seadsid kokku Ado Köögardali tütretütre tütar Ulla Kadakas ja Riine Kallas, kujundas Kätlin Janson.
• Eramaa?
Näituse tüüp: stendinäitus
Maht: 8 stendi
Slaidiprogramm
Tõlge: vene
Esemeid vitriinides või ilma: esemeteta
Turvanõuded: lisanõuded puuduvad
Kust läheb piir eraomandi ja meie kõikide ühise minevikupärandi vahel? Kuidas kaitsta minevikku nii, et selle all ei kannataks tulevik? Tutvustades erineva saatusega Harjumaa kultuuriväärtuslikke piirkondi – Rootsi-Kallavere, Tuhala ja Nabala, Salmistu, Jägala-Jõesuu – ja laenates eeskujusid välismaalt, proovib näitus nendele küsimustele vastata. Erilise tähelepanu all on viimase aastakümne jooksul muinsuskaitsjate hulgas elavat diskussiooni tekitanud kireva minevikuga Keila Jõesaar endise mõisapargi südamena ja selle tulevik.
Näituse koostas Liisi Taimre ja kujundas Kätlin Janson. Fotokonkursi viisid läbi Urmas Veersalu ja Liisi Taimre.
• Vabariigile – valvel!
• Üllatavad avastused
Näituse tüüp: stendinäitus
Maht: 9,2m2
Stendid mõõdus: 1000×1000 7tk, 1000×700 2tk ja 1000×800 1tk
Esemeid vitriinides või ilma: esemeteta
Turvanõuded: lisanõuded puuduvad
Stendinäitus Harjumaal 2007. a toimunud arheoloogilistest kaevamistest.
Fookuses on kolm objekti koos avastatuga: Jägala linnamägi Jägala-Joa külas Jõelähtme vallas, Ildase talu Tõdva külas Saku vallas ja endine Keila mõisa süda, Keila Jõepark Keila linnas.
Näituse pealkiri tuleneb asjaolust, et 2007. aastal läbi viidud kaevamised kummutasid seniseid oletusi ja lubasid teha uusi järeldusi. Jägala linnamäel välja kaevatud kaitseehitise jäänused viitavad linnuse seniarvatust varasemale ehitamisajale. Tõdva küla oletatavas muistses asulakohas avastati hilisviikingiaegne metallurgiakompleks. Keila Jõepargis leiti ehitiste osi, mille kohta kaartidel tähistus puudus.
Tekstide autorid on kaevamisi läbi viinud Tartu Ülikooli magistrandid Mari Lõhmus ja Ester Oras, Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi doktorant Mauri Kiudsoo ja magistrant Ragnar Nurk. Fotode autorid on Andres Elliku, Mari Lõhmus, Ester Oras, Risto Tõrv, Mauri Kiudsoo ja Ragnar Nurk. Näituse kujundas Kätlin Janson.
Tekstid koostasid arheoloogid Mari Lõhmus, Ester Oras, Mauri Kiudsoo ja Ragnar Nurk.
• “Maret” ja “Taluperenaine” juhistega jõulupühadeks
Näituse tüüp: stendinäitus
Maht: 10,5m2
Stendid mõõdus: 1000×1000 mm 7tk, 1200×800 mm 3tk, 600×800 mm 1tk
Näitus tuletab meelde, missuguseid nõuandeid anti jõuludeks valmistumiseks ja kodu kaunistamiseks 20. sajandi esimesel poolel tolleaegsetes kodukultuuri ajakirjades. Vaatame soovitusi ajakirjadest “Maret”, “Taluperenaine” ja “Kõigile”. Loodame selle ülevaatega pakkuda nii avastamis- kui äratundmisrõõmu ka praegusele perenaisele.
• Hõimurahvaste pööripäev
Näituse tüüp: stendinäitus, lisaks põrandakate
Maht: 22,5-28,75m2
Stendid mõõdus: 1500x2500mm, 6 tk seinale ja põrandale 2500x2500mm 1 tk
Esemeid vitriinides või ilma: esemeteta
Turvanõuded: lisanõuded puuduvad
Uurali ehk soome-ugri keeli kõnelevaid rahvaid on Euroopas elanud juba kümmekond aastatuhandet. Hoolimata uurali keelte sarnasest ülesehitusest ei ole nad vastastikku arusaadavad. Eestlane võib küll midagi mõista soomlase kõnest, udmurt komi ja ersa mokša keelest, kuid kaugemate keelte rääkijad peavad hoolikalt otsima ühiseid sõnu, et oma sugulust tuvastada. Uurali keelte sugulus seisneb eelkõige nende sarnases ehituses, mis on mõjustanud uurali rahvaste mõtlemist ja maailmanägemist. See teeb teineteisemõistmise kultuurilistest erinevustest hoolimata hõlpsaks. Üheski uurali keeles mõtlevale inimesele pole teda ümbritsev elus ja eluta loodus materjaliks, vaid partneriks.
• Põgenemine kodumaalt 1942-1944
Näituse tüüp: stendinäitus
Stendid mõõdus: 1260x2000mm, 1260x2240mm, 1260x2280mm, 1260x2380mm, 1260x2500mm
Esemeid vitriinides või ilma: esemeteta
Tõlge: vene, inglise
Taustaheli
Turvanõuded: lisanõuded puuduvad
Näitus keskendub Saksa okupatsiooni ajal Harjumaalt ja Tallinnast alguse saanud põgenemistele, samuti siitkandi inimeste pagemisele mujalt Eesti rannikult.
Koostanud Urmas Eelmäe, kujundanud Laika, Belka & Strelka.
• Matkakutse
Näituse tüüp: stendinäitus
Esemeid vitriinides või ilma: võimalik kasutada esemetega ja esemeteta
Turvanõuded: lisanõuded puuduvad
Näituse materjalid:
- ümmargune 80. aastate matkaseljakott – koti sees esemed:
- magamiskott
- täispuhutav madrats
- pump
- priimus
- 9 stendi tekstiilil
- matkafotod kartongribal 9 tk
- tekstid kapa plaadil 16 tk
Näituse “Matkakutse” eesmärgiks on inspireerida inimesi avastama oma kodu ümbruse loodust ning julgustada lõõgastust leidma looduses liikumisest. Näitusel eksponeeritakse fotosid ja erinevat matkavarustust läbi aegade. Noorimad näitusekülastajad saavad ise seljakotti pakkida, binokliga linde vaadelda ja muid praktilisi ülesandeid lahendada.
Näitus sai teoks tänu Eesti Kultuurkapitali Harjumaa ekspertgrupi toetusele ja paljudele eraisikutele, kes andsid näitusel kasutamiseks fotosid ja esemeid.
Näituse koostasid Tiiu Jalakas ja Urmas Veersalu. Ühtlasi on näitus autorite lõputööks Luua Metsanduskoolis loodusretkejuhtimise erialal.
Näituse stendid kujundas Kätlin Janson.
• Rehielamused
Näituse tüüp: stendinäitus
Turvanõuded: lisanõuded puuduvad
Rehielamused on näitus, mis vaatleb rehemaja mitme nurga alt. Näituse peamiseks eesmärgiks on tutvustada erinevaid vaateid rehemaja olemusele, aga loodetavasti saab nii mõnigi majaomanik ka praktilist kasu.
Rehemaja kajastatakse kui erinevate distsipliinide uurimisobjekti. Kindlasti kuulvad traditsioonilised maamajad arhitektuuriajaloolaste ja etnograafide huviorbiiti. Nii antakse ülevaade rehemajade kujunemisloost. Samas on üks osa uurijad püüdnud rehemajade olemuseni jõuda, arvutades rehetubade keskmist pindala ja hoonetüüpide esinemissagedust – nii võime rääkida ka rehemajade statistikast.
Hoone soojuspidavust ja külmasildu analüüsida aitavad termopildid lisavad rehemajale füüsiku perspektiivi. Ehk ergutavad termopildid inimesi mõtlema sellele, et kindlasti leidub ka nende kodudes mõni nurk või seinapragu, millest soojus mühinal välja pääseb. Meelde tuletatakse, et inimesed pole majade ainsad elanikud ning nii, nagu inimesed mõjutavad oma ümbritsevat keskkonda, jätab ka erinevate putukate, näriliste ja seente elutegevus jälje. Nähes, kui hävitavalt putukad puidule mõjuda võivad, kontrollitakse ehk ka enda maja üle ega palkidel pole kurjakuulutavaid augukesi ja reetlikku heledat puru.
Rehemaja kui sümboli muutumist ajas aitavad hästi markeerida mitmete kunstnike teosed. On tähelepanuväärne, et kuigi juba ammu puudub praktiline põhjus rehemajade ehitamiseks, püstitatakse veel 21. sajandilgi hooneid, mis ühel või teisel moel meenutavad traditsioonilist taluarhitektuuri.
Näituse on koostanud Liisi Taimre ja kujundanud Malle Valli ja Marili Toome.
Näitus on valminud Euroopa Regionaalarengu Fondi Kesk-Läänemere INTERREG IV A programmist finantseeritava projekti Tervislik ja energiasäästlik elukeskkond ajaloolistes elumajades (HELTH) toetusel.
• Gustav Kulbi pildialbum
Näituse tüüp: pop-up stend
Esemeid vitriinides või ilma: esemeteta
Turvanõuded: lisanõuded puuduvad
Ümarnurkadega pop-up stendi laius on 3 m ja kõrgus 2,3 m, kokkupakitult 92×43 cm, kaasas on kohtvalgustid.
Näitusel „Gustav Kulbi pildialbum“ on valik fotograafi ülesvõtetest. Näituse keskmes on Keila tähtsündmused ja inimesed, ajaloolised hooned ning Keila.
Fotograafiaharrastusega alustas Gustav Kulp 1914. aastal ning peagi sai temast nõutud päevapiltnik, keda kutsuti koolidesse, pulmadele, matustele ja seltskondlikele koosviibimistele.
Näituse koostas töörühm koosseisus Riine Kallas, Külli Kõrs, Mall Siniveer, Annika Teras, kujundas Riine Kallas. Näitus on eesti ja inglise keeles. Brett Howden Womens Jersey
Lisainfo muuseum@hmk.ee või telefon 678 1668
